AMA Superkrossi sarja 9. etapp Birminghamis oli täis põnevust ja ootamatuid pöördeid nii 250 kui ka 450 klassides. Loomulikult oli kõigi eestlaste rõõmuks puu taga ka Jörgen-Matthias Talviku.
Esimeses eelsõidus hakkas „ilutulestik” kohe mängima. Küll mitte kõigile, kuid stardikurvis sädemeid juba lendas, mille tulemusena Hammaker ja Deegan keevitasid oma tsiklid nõnda kokku, et neid harutati lahti pea poolteist minutit. See muidugi tähendas seda, et nii Deegan kui Hammaker on LCQ mehed, mis ei tundu eestlase maailmavaates sugugi väga vaimustava uudisena.
Stardi aga tegi kenasti sümpaatne privateer Coty Schock, kes tõenäoliselt endalegi üllatuslikult on punktitabelis tiitlinõudlejate seas. Coty juhatab kenasti sõitu, kuid draamad pole lõppenud. Teisel kohal sõitev Romano otsustab end selili visata ja sellega koos niidab maha ka kolmandal kohal sõitva Mcadoo, kes küll õnneks saab kohe püsti ja jätkab sõitu.
See oli igati õnnelik juhtum, sest mõlemad said kohe püsti ja sõitu jätkata ning läbi aegade kõige kõvema 250 LCQ tõenäosus läks väiksemaks. Coty võtab aga oma ClubMX Yamahaga super ilusa heat’i võidu. Privateerile imeline hetk!
250 eelsõit II ja ... ja eks ootused on kõrgel, sest Jörgen Matthias läheb joonele 15 ajaga kogu tänaõhtuse rivistuse kohta 250 klassis. Ehk siis ainult ringiaja järgi oleks juba nagu finaalsõidu mees!
Reaalsuses aga see ei tähenda siiski muud kui 8-ndana stardikohta valida oma sõidus ja see on samuti tore!
Start lähebki igati kenasti top kuue sees. Liidrikoha võtab Tom Vialle, teda pressib alguses päris kõvasti Triumphi mees Swoll, JMT kahjuks aga tasapisi vajub tahapoole. Vialle edeneb edasi kindlalt, selja taga käimas tihe heitlus Swolli, Hymase ja Browni vahel. Nendest kaugel pole ka meistrivõistluste liider Max Anstie privaattiimi Hondal.
Vialle võtab siit kindlalt võidu. Brown enne lõppu lipsab mööda Hymasest, nii et intensiivne võidusõit käib lõpuni välja.
250 LCQ - nagu ennist mainisin, päris kõigi aegade 250 LCQ see ei tulnud, kuid nimed nagu Seth Hammaker, Haiden Deegan, Nicholas Romano tegelikult just tuju ei tõsta. Haiden Deegani jaoks muideks see oli esmakordselt elus LCQ-d sõita. Pole just teab mis rõõmustav „rekord”, kuid selline see statistika on.
Kaks tehasemeest võtavadki kohe liidriohjad enda kätte. Hammaker ees ja Deegan järel. Jörgen teeb igati ok stardi ning ühel hetkel ilusasti pildis oma sinivalge KTM’iga. Siis aga tulevad Leitzel ja Papi, kes mõlemad tahavad hirmsasti Jörgenile tutvustada SX kultuuri tumedamat poolt ning blockpassivad päris korraliku kolinaga JMT’st mööda. Õnneks jäävad kõik rajale.
Huvitav on vaadata kuidas ees sõidavad Hammaker ja Deegan. Jääb mulje nagu mehed oleks trennis ja vaataks niisama rada. Selline on paraku kiirusevahe 250 klassi esimese ja 20-nda mehe vahel. Samas jällegi tore fakt. On kuhu areneda ruumi küll!
Finaalikohast jääb seekord puudu Jörgenil täpselt nii öelda Hammakeri ja Deegani stardicrashi jagu. Kuid on ilus vaadata, kui meie mees on juba asja eest „telekas”, kenasti rajal ning järgmise etapiga kaasnevad ka juba mõned sedasorti uuendused Jörgeni tsiklil, mille kohta võib öelda, et nüüd kui tahta selle esimeste ringide tuhinaga kaasa minna, on need võimalused palju avaramad. Ilus sõit tegelikult.
Sellega aga nüüd eestlaste tähtsamad uudised on läbi ja läheme edasi 250 finaali juurde.
250 finaal - Jeremy Martin (Yamaha) võtab väga ilusasti stardi, tema sabas Tom Vialle (KTM), Jarek Swoll (Triumph), Chance Hymas (Honda). Max Anstie start ebaõnnestub täiesti ja alustab sõitu enam vähem viimaselt kohalt.
Vialle muidugi aega ei raiska ja läheb praktiliselt kohe sõitu juhtima. Poodiumilootuses püsib pikka aega Jarek Swoll oma Triumphiga ning see oleks muidugi ajalooline hetk. Paraku ühel hetkel läheb soones tsikkel alt ning Kawasaki duo Mcadoo ja tagant ette sõitnud Hammaker võtavad 2 ja 3 Vialle järel enda kätte.
Ca 5 minutit enne lõppu aga juhtub täiesti ... ei teagi mis oleks päris täpne termin sellise juhtumi kohta, kuid see ikka sakib sajakümnega, mähib julmalt, imeb vilinal .... kui Max Anstie tsikkel otsustab töölepingu iseseisvalt lõpetada ja sellega on nüüd tiitlilootus sisuliselt läinud - kurb!
1. Tom Vialle - KTM
2. Cameron Mcadoo - Kawasaki
3. Seth Hammaker - Kawasaki
4. Pierce Brown - GasGas
5. Jeremy Martin - Yamaha
1. Tom Vialle - 74
2. Cameron Mcadoo - 73
3. Pierce Brown - 69
4. Haiden Deegan - 62
5. Coty Schock - 62
...
8. Max Anstie - 53
Esimene eelsõit ja uute „eksperimentaalsete” amortidega Sexton näeb välja teine mees. 10 sekundit edu lühikeses eelsõidus räägib iseeneses eest. Selle sõidu kõige ilusam hetk oligi Chase Sexton, kes oli täiesti omas elemendis oma idamaiselt liikuvate amortidega.
Eelsõit II see eest oli meeliköitev. Esimesele ringile mindi järjekorras Tomac, Webb, Lawrence, Roczen, Plessinger. Kogu kamp nii öelda oli kenasti koos. Kuigi suurema osa ajast nii ka sõideti, oli Ken’i ja Aaronit huvitav vaadata ning muidugi enesekindlalt ees liikuvat Tomacit samuti.
Põnevaks läks asi kaks ringi enne lõppu. Jett haakis ennast Webbi sappa ja sipsniuhti kihutas mööda. Webb üritas tagasi rünnata, kuid takerdus Jetti tagarattasse ja kukkus. Mööda pääses Roczen ja sabasse hüppas Plessinger. Jettil oli Tomacini minna paar sekki ja enne lippu ta lähedale ka jõudis, kuid ilmselgelt polnud Tomacil kuhugi kiiret.
Cooper Webb saab heasti minema, kuid laseb natukene pikaks stardikurvi ja Jett Lawrence lipsab sealt kohe ette. Sõidu alguse järjestus ongi siis selline; Jett, Webb, Justin Cooper, Sexton, Cianciarulo, Plessinger ja Roczen. Tomac tuleb täitsa tagant kuid edeneb hooga.
Kui esimese-teise koha sõit on esimeses faasis üsna rahulik, siis seljataga käib vaatemänguline võistlus. Huvitav on jälgida Justin Cooperit, kes sõidab kolmandal kohal Sextoni ees. Justin on suure tsikliga leidnud sellise vägagi ilusa ühise mineku. Lisaks tundub, et on suutnud tsikli omale väga täpselt välja seadistada ning seda on just näha kurvides ja kiirendustel. Viimane nii öelda väike kutt, RV, näitas, et saab ka ilma „härg” olemata sõita 450 sadulas väga väga kiiresti ja täitsa huviga ootan juba motokrossi hooaega, et Justinit sealsetes oludes näha.
Kuid sõidu juurde tagasi. Roczen, kes sõidu keskel sõitis kõige kiiremaid ringiaegu, tuli ja möödus jällegi Sextonist nagu postist. Eelsõit andis justkui lootust Chase suhtes, kuid siis kui kogu kamp on koos, paistab lootus jälle kaduvat. Justin Cooperiga on Ken Roczenil omajagu pusimist ja neile jõuab uuesti sappa vahepeal „toibunud” Sexton.
Ken võtab käsile kerged jõumeetodid ja pressib Justinist mööda. Sama üritab kohe Keni tuules teha ka Sexton, kuid see nii lihtsalt ei õnnestu. Ühel hetkel aga siiski möödumine õnnestub ja korraks tundub, et tuleb nüüd see tavapärane viimase 6 minuti Justin Cooper, kuid nagu juba eelmine kord mainisin, neid häid ringe on Justinile lisandunud kogu aeg, ehk siis jõudu ja nüüd ründab ta Sextonit ootamatult ja edukalt tagasi.
Eespool on kõik rahulikum. Webb Jetti püüda ei suuda. Vahe on see 3,9 sekundit ja nii ta püsib. Kenil on Webbini samuti piisavalt pikk maa (ca 5 sek.), et vanem inimene ilmselgelt asjatult seda tasavehkima ei tõtta.
Tagapool aga selgub, et Justin Cooper siiski päris lõpuni nii nagu tahaks ei tule või leiab lihtsalt Sexton motivatsiooni ning võtab neljanda koha enda kätte. Nii finishini tullakse.
1. Jett Lawrence - Honda
2. Cooper Webb - Yamaha
3. Ken Roczen - Suzuki
4. Chase Sexton - KTM
5. Justin Cooper - Yamaha
6. Jason Anderson - Kawasaki
7. Eli Tomac - Yamaha
1. Jett Lawrence - 185
2. Cooper Webb - 172
3. Chase Sexton - 165
4. Eli Tomac - 159
5. Ken Roczen - 153
6. Jason Anderson - 147
7. Aaron Plessinger - 146
8. Justin Cooper - 108
9. Dylan Ferrandis - 107
10. Justin Barcia - 95
Fotod: Racer X Illustrated, Creo KTM Racing
Kuum ilm, niiskus, kiire rada ja probleemid tervisega ehk esimene etapp Brasiilias. Kuula videost lähemalt kuidas Harri võttis kokku esimese nädala kaugel Lõuna-Ameerikas.
